???item.export.label??? ???item.export.type.endnote??? ???item.export.type.bibtex???

Please use this identifier to cite or link to this item: https://tede.ufam.edu.br/handle/tede/9990
???metadata.dc.type???: Tese
Title: “Estudar te traz poder”: a presença indígena e a produção de conhecimento acadêmico no Campus Binacional do Oiapoque
Other Titles: "Studying gives you power": the indigenous presence and the production of academic knowledge at the Oiapoque Binational Campus
???metadata.dc.creator???: Benvegnú, Vinícius Cosmos 
???metadata.dc.contributor.advisor1???: Oliveira, João Pacheco de
???metadata.dc.contributor.referee1???: Almeida, Alfredo Wagner Berno de
???metadata.dc.contributor.referee2???: Bruno, Ana Carla dos Santos
???metadata.dc.contributor.referee3???: Luciano, Gersem José dos Santos
???metadata.dc.contributor.referee4???: Capiberibe, Artionka Manuela Góes
???metadata.dc.description.resumo???: Esta tese fala sobre a presença de indígenas no ensino superior, sua produção acadêmica e os desdobramentos decorrentes da ocupação desses espaços. A pesquisa foi realizada em Oiapoque, município com o maior percentual de população indígena do Amapá, onde há um campus da Universidade Federal do Amapá (Unifap). O trabalho de campo foi pautado nas ideias de situação histórica e etnográfica; busquei descrever as situações que envolvem os processos históricos que culminaram no ingresso de indígenas na universidade, analisei a produção acadêmica dos estudantes indígenas, além das relações estabelecidas entre este pesquisador e os indígenas de Oiapoque. O primeiro momento da pesquisa foi a análise de Trabalhos de Conclusão de Curso (TCC) de egressos indígenas da área de Ciências Humanas do Curso de Licenciatura Intercultural Indígena (CLII) do Campus Binacional do Oiapoque, da Universidade Federal do Amapá (Unifap). A partir disso, procurei mostrar como os conhecimentos acadêmicos indígenas produzidos por discentes-pesquisadores indígenas trazem outras versões dos processos históricos vividos. Os trabalhos foram produzidos a partir das suas memórias coletivas, narrativas das anciãs e dos anciãos e fontes orais. Os TCCs de egressos dos povos Karipuna, Galibi Marworno, Galibi Kali’na Tïlewuyu e Palikur trazem memórias que remontam ao período pré-colonial e às relações interétnicas entre os povos que viviam na região, o período colonial e as relações estabelecidas com os invasores europeus, bem como as memórias das violências sofridas. As narrativas apresentadas também abordam os processos de escolarização aos quais os quatro povos foram submetidos, seja pelos órgãos indigenistas estatais, como SPI e Funai, seja por missões religiosas cristãs. Ademais, trazem relatos das conquistas indígenas no âmbito da educação escolar específica e diferenciada, que culminou na criação do CLII e na implementação de um campus universitário em Oiapoque. A pesquisa acompanha ainda as trajetórias de algumas egressas e egressos após concluírem a graduação, narradas em ocasiões específicas e individuais. Essas trajetórias apontam para as potenciais contribuições que a universidade pode aportar na vida dos acadêmicos indígenas, mas sobretudo nas suas comunidades. Os relatos também apontam as lacunas e desafios a serem enfrentados para que de fato haja uma presença indígena efetiva nas universidades brasileiras. No limite, tentei refletir como a produção acadêmica dos estudantes indígenas do Oiapoque podem contribuir para a compreensão do processo de formação do Brasil a partir do olhar de sujeitos historicamente invisibilizados.
Abstract: Ini kinetihwaki pes arimtak pahat hiyakemniki inyewa hawata akiw mmahpa gihivan (Tese) ini kinetihwa amin givekemnikis parikwene amun kanuhweket imuwadnene, in kinetihwa giminkis kanuhwenevwi, hawata gidawnhankis amun ini iwetrit. Ini annivwit ivegvaki in kehka ay Uyapkun, ini patwempu ka aynsima hiyegviyene parikwene amun Makap, ku kiney paha iwetrit adahanikwa kanuhweket imuwadnene ku kiney ka aynsima kanuhwaki, giwntak hiyaptigviyene ay amun Makap. Ini annivwit ay amun ini iwetrit in tivik wadit arimkat hiyakemniki akak inetitap (estwa) ku pariye kwis anhaki giminkis hiyegviyene, ku kiney nah kavusaw tamakni ku pariye maviya amun ini tiviknene akak adahan ahiw inetitap danuh amakseni pi kiyestenene, parikwene ikis pareknene amun ini kanuhwaki imuwad, nah ivegva amun ini lekolyavu parikwene gikehnikis annivwit, hawata ku pariye kwisnene kehka in akka giwntakis ignes kannuhwekevutne yawayavu, hawata gikakis parikwene ya amun Uyapkun. Akavuska ini iwasapka in ivegva amun annivwit adah amaksenni kannuhwaki (TCC) ku pariye kwis pisenwe, parikwene ay amun ini iwetrit ku pariye kannuhwenevwi amin hiyeg gihumpawnikis gihiyekemnikis, amun ini kannuhwaki awnah amin gihumpawankis parikwene amun ini iwetrit paytwempu pavepitaknene pebkak ay Uyapkun ay amun ini kannuhweket imuwad giwntak hiyaptigi adahan Makap. Ayteke ariwntak inere nah ivegva akkamni mmahba gihiyekemnikis lekolviyene parikwene gikehnikis kannuhwenevwi iwasepkevutne parikwene akka nawayewa akiw garakkemnika inetitap kinetihwaki amin gaymahwankis akak gihiyekemnikis. Ini annivwit in kehka, ariwntak hiyakemniki bayahka abetitak gihiyekemnikis, Kinetihwaki guhtakis kyavunoben hawata gikakis kiyavuyeben hawata ariwntak ku pariye kwis tamaka amadga kakta. Ini annivwit amaksemni (TCC) annivwit kehka giwntakis kannuhwenevwi kwisnene pisenwe, giwntakis neras hiyegviyene Kwiviyene, Wahamayene, Hiye, Tilewuyu, hawata gikakis Palikur, in akka ini bayahka abetitak gihiyekemnikis amin akavuska nawtuhnye pareke avitit waxri gidahan parikwene avin ini mmbeyne pareke gibetitkis ka aynsima parikwene misekwenevwi avit ini waxri. Ku samah nawwotunye pareke, parikwene gihiyekemnikis ka patiptak gikakis neras nawwotunye pareknevwi avititak parahswanaw (Europa) ini mbeyne misekwe abet gihiyemnikis in ku pariye arewwaki mbeyeviye kayanka ikis maviyasa. Ini kinetihwaki inetitap akkamni hawata kinetihwa amin kannuhweket giminkis neras paxkabunen hieyg igkis wiwpika gikithanikis givitkis neras hiyeknevwi gikakis parikwene giwntakis ikivarat SPI gikak FUNAI hawata Uhokri gawnevevu, hawata ini annivwit kinetihwa amin gimavasawnkis adahan igkis kadahan gidahankiswa kanuhwaki ariku kannuhweket gidahkiswa parikwene, ku pariye ewk kannuhwaki aminwa gihumpawnikis, nawayewa ariw nawwotunye gidahankis ini ka aynsima gawaygi ini keh ikis mataka kannuhwaki gidahankiswa gihiyekemnikis gihumpawnikis, ay amun kannuhweket imuwad ay Uyapkun. Ini iwasapka akka gimaviyankis tihnoben hawata awakemni ku pariye kwisnene pisenwe gikanuhwankis, ini kinetihwaki giwtakiswa pahavumbi kiyavwiyeben. Ini ahiyn tawan arimkat ka aynsima ayavaki ariwntak kannuhweket imuwadnene, in waxwa ginkatkis kannuhwenevwi parikwene hawata gitkis paytwempuyenevwi. Kinetihwaki hawata akka ivegminaki hiyakemniki amin mbeyne, ku pariye ikis maviyasa adahan kadahan parikwene ay avanenekwa ariku kannuhweket imuwadnene paranahnaw. Ay awethu nah ivegminah nuhiyekemni mmahba gikehnikis kannuhwenevwi parikwene ay Uyapkun, in akkemni ik adahan wiswiy pukunbin ahumewven paranahnaw ariwntak uvegi arimkat ini kinetihwaki minikwak inetitap in wareswe ka hiyapni kabayntihwatma.
Sa thavai-la ka pale suje phuezãs ẽdjẽ la ghãlekol, sa ki li ka fe i ekhi osi kisa li pase pu li phã sa plas-la. Peskiz-la fet la Oiapok, munisip dji Amapa ki gãiẽ ghã kãtxite dji ẽdjẽ la so populasiõ, kote gãiẽ un kãpus dji Univehsite Fedehal dji Amapa (UNIFAP). Thavai dji peskiz-la a suje situasiõ dji ixtua i etnoghafika, kote mo sase ekhi suje situasiõ ki ẽdjẽ-iela ka pase lãdã ie ixtua pu ãthe la univehsite, mo analize thavai ki alun ẽdjẽ-iela ekhi, osi helasiõ ãt sa peskizadoh-la i ẽdjẽ-iela dji Oiapok. Phomiẽ mumã dji sa peskiz-la a analize thavai-iela dji kõklusiõ dji kus (TCC) dji alun ẽdjẽ iela ki ãthe la bo dji siẽs humana dji Kus dji Lisẽsiatura Ĩtehkutural Ẽdjẽ (CLII) dji kãpus Binasionau dji Oiapok dji Univehsite Fedehal dji Amapa (UNIFAP). Djisa, mo ka sase mõthe kumã konetmã dji ẽdjẽ-iela ki ka ekhi kom alun i peskizadoh ka pote un uot mãiẽ dji ixtua ki ie ka viv. Thavai-iela ki ie ka ekhi ka sotxi dji ie lide ãsam, dji ixtua ki ghamun-iela i uot mun ka hakõte pu ie. TCC-iela dji alun-iela ki ka ãthe la univehsite dji pov ẽdjẽ Karipun, Galibi-marworno, Galibi Kali’na Tilewuyu i Pahiku Ahukwayene, ka pote ixtua dji tã dji lõtã i osi helasiõ dji pov-iela ki te ka viv la sa hejiõ tã dji kolonial, helasiõ ki ie te gãiẽ ke europeu-iela ka ie ãthe la no late i osi ki malafutxi ie sufui. Ixtua-iela ka pote osi un moso dji kumã lekol hive pu sa kat pov iela kumã ale sa helasiõ ke lekol-la, ke SPI i FUNAI, osi ke kek helijiõ ki fe pa dji lekol osi. Ãplis, ka pote osi kumã ie bhuiga pu ie gãiẽ dhue a un edukasiõ dji ẽdjẽ ispesifik i djifehã, ki pote osi kom un gãiẽ ki ie lovui CLII i un kãpus univehsite la Oiapok. Peskiz-la ka pote osi un de thoa ixtua dji sa ki ãthe iela la univehsite aphue ki ie finĩ lekol, ki ie pale lãdã lokasiõ ispesifik i ie un so. Sa ixtua-iela ka mõthe lãdã kisa univehsite ide i fe djifehãs la lavi dji sa alun-iela, mẽ ãplis kisa li pote pu ie komunite-iela. Ixtua-iela osi ka mõthe kisa ki bẽzuẽ modjifike tuju pu alun ẽdjẽ iela kõtxinẽ ka ãthe i hete la univehsite bhueziliẽ iela jodla. La but-la mo ka majinẽ kumã thavai dji alun ẽdjẽ iela dji Oiapok puve ide pu kõphan phose dji fohmasiõ dji Bhuezil djipi gade dji mun ki lãdã, ixtua-la ki pa ka pahete ki uot mun iela pa ka ue.
Ha téz-la ka koze suje phwezãs dji ẽdjẽ la Ẽsin Superio, ie phodusiõ akadem i kumã ie ka pataje okupasiõ dji ha ixpas-iela. Pexkiz-la fét Uiapók, munisip ke pi boku posẽtaj dji populasiõ ẽdjẽ dji Amapá, kote i gãiẽ un Kãp Univehsité Fedehal dji Amapá (UNIFAP). Thavai dji pexkiz-la ale la lide dji situasiõ dji ixtwa i etxinografik, kote mo sase ekhi situasiõ ki ka tuxe ke phosés dji ixtwa-iela ki ka bai jis ke ãthe dji ẽdjẽ-iela la Univehsité, mo analise phodusiõ akadem dji ixtudãtx ẽdjẽ-iela, ãplis dji helasiõ ki ie deha te hãje ãthe ha pexkizado-la ke ẽdjẽ dji Uiapók-iela. Phomiẽ momã dji pexkiz-la a un analize dji thavai dji kõkluziõ dji kus (tcc) dji ẽdjẽ ki ka sutxi dji área dji siẽs humanas dji kus dji Licenciatura Intercultural Indígena (CLII) dji kãp Binasional dji Uiapók dji Univehsité Fedehal dji Amapá (Unifap). Pu sa, mo ka sase mõthe konétmã akadem ẽdjẽ-iela kumã ixtudãtx pexkizado-iela ka pote wat vehsiõ dji phosés dji ixtwa ki ie ka viv. Ie ka fe thavai-iela dji ie phóp memwa ki ie ka tãde i ki ghamun fam i ghamun wom iela ka hakõte ie. Tcc-iela ki sutxi dji pov Karipun, Galibi-Marworno, Galibi Kali’na Tilewuyu i palikur Arukwayene iela, ka pote memwa ki ka xõje tã dji pré-colonial i kumã ie te ka xãje helasiõ ãthe pov ki te ka viv la hejiõ-la, tã dji koloniau-la i helasiõ dji kumã ie hãje ke ĩvazoh européi-iela, biẽ kumã memwa dji dezaghimã ki ie sufhwi. Ha ixtwa-iela osi ka aphwezãte kumã phosés dji lekól ki kat pov-iela ka pase ke ohgãu-iela dji deho kumã ĩdjijenixt ixtadual, ãke kumã SPI i Funai, i pu misiõ dji helijiõ dji khetxẽ-iela. Aphwe i ka pote osi helat dji kõkixt ki edukasiõ dji lekól ẽdjẽ expesifik i djifehã, ki ka tuxe ke kõkixt dji sujimã dji CLII i dji ĩplãtasiõ dji un kãp Univehsité Uiapók, Pexkis-la ka pote tuju thas dji un un zalun aphwe ie kõklui ie ghaduasiõ, ki ie hakõte lãdã lokaziõ ixpesifik i ĩdjividual. Ha thas-iela ka pote boku kõthibuisiõ ki Univehsité-la puve phofite la lavi dji akadem ẽdjẽ-iela, mẽ suje tut la ie kumunite-iela. Ha helat-iela osi ka mõthe no mãke i no bhwiga ki no gãiẽ pu kõthe pu djivã paski pu no gãiẽ phwezãs dji ẽdjẽ efetxiv lãdã Univehsité-iela dji Bhwezil. La limitxi mo ka sase hefwexe kumã phodusiõ akadem dji ixtudãtx ẽdjẽ-iela dji Uiapók, puve ide pu no kõphan phosés dji fohmasiõ dji Bhwezil djipi dji gade dji mun ki pa konét ixtwa dji tãdjilõtã.
This thesis is about the presence of indigenous people in higher education, their academic production and the consequences of occupying these spaces. The research was carried out in Oiapoque, the municipality with the highest percentage of indigenous population in Amapá, where there is a campus of the Federal University of Amapá (Unifap). The fieldwork was based on the ideas of a historical and ethnographic situation, where I sought to describe the situations involving the historical processes that culminate in indigenous people entering university, analyzed the academic production of indigenous students, as well as the relationships established between this researcher and the indigenous people of Oiapoque. The first stage of the research was to analyze the Course Conclusion Papers (TCC) of indigenous graduates from the Human Sciences area of the Indigenous Intercultural Degree Course (CLII) at the Oiapoque Binational Campus of the Federal University of Amapá (Unifap). From this, I seek to show how indigenous academic knowledge produced by indigenous students/researchers brings other versions of the historical processes experienced. The works are produced from their collective memories, the narratives of the elders and oral sources. The TCCs of graduates from the Karipuna, Galibi Marworno, Galibi Kali'na Tïlewuyu and Palikur peoples bring back memories of the pre-colonial period and the inter-ethnic relations between the peoples who lived in the region, the colonial period and the relations established with the European invaders, as well as memories of the violence they suffered. The narratives presented also address the schooling processes that the four peoples were subjected to, whether by state indigenist bodies such as the SPI and FUNAI, or by Christian religious missions. They also provide accounts of indigenous achievements in the field of specific and differentiated school education, culminating in the creation of the CLII and the implementation of a university campus in Oiapoque. The research also includes the trajectories of some of these graduates, which were narrated on specific and individual occasions. These stories show us the potential contributions that university can make to the lives of indigenous students, but above all to their communities. The stories also show us the gaps and challenges to be faced if we are to have an effective indigenous presence in Brazilian universities. In the end, I want to reflect on how the academic production of indigenous students from Oiapoque can help us understand the process of shaping Brazil from the point of view of historically invisible subjects.
Cette thèse porte sur la présence des populations indigènes dans l'enseignement supérieur, leur production académique et les conséquences de l'occupation de ces espaces. La recherche a été menée à Oyapock, la municipalité qui compte le pourcentage le plus élevé de population indigène en Amapá, où se trouve un campus de l'Université Fédérale d'Amapá (Unifap). Le travail sur le terrain était basé sur les idées de la situation historique et de la situation ethnographique, où j'ai cherché à décrire les situations impliquant les processus historiques qui aboutissent à l'entrée des indigènes à l'université, à analyser la production académique des étudiants indigènes, ainsi que les relations établies entre ce chercheur et les indigènes d'Oyapock. La première étape de la recherche a consisté à analyser les mémoires de fin d'études (TCC) des diplômés autochtones du domaine des sciences humaines du cours de licence interculturelle autochtone (CLII) au campus binational d'Oyapock de l'Université Fédérale d'Amapá (Unifap). À partir de là, je cherche à montrer comment les connaissances universitaires indigènes produites par les étudiants-chercheurs indigènes apportent d'autres versions des processus historiques vécus. Les travaux sont produits à partir de leurs souvenirs collectifs, des récits des anciens et des sources orales. Les TCC des diplômés des peuples Karipuna, Galibi Marworno, Galibi Kali'na Tïlewuyu et Palikur rappellent la période précoloniale et les relations interethniques entre les peuples qui vivaient dans la région, la période coloniale et les relations établies avec les envahisseurs européens, ainsi que les souvenirs de la violence subie. Les récits présentés abordent également les processus de scolarisation auxquels les quatre peuples ont été soumis, que ce soit par des organismes indigénistes étatiques tels que le SPI et la Funai, ou par des missions religieuses chrétiennes. Ils relatent également les réalisations indigènes dans le domaine de l'éducation scolaire spécifique et différenciée, qui ont abouti à la création du CLII et à la mise en place d'un campus universitaire à Oyapock. La recherche inclut également les trajectoires de certains de ces diplômés, qui ont été racontées à des occasions spécifiques et individuelles. Ces récits nous montrent les contributions potentielles que l'université peut apporter à la vie des étudiants indigènes, mais surtout à leurs communautés. Elles nous montrent également les lacunes et les défis qui doivent être relevés si nous voulons une présence indigène efficace dans les universités brésiliennes. En fin de compte, je souhaite réfléchir à la manière dont la production universitaire des étudiants indigènes d'Oyapock peut nous aider à comprendre le processus de formation du Brésil du point de vue de sujets historiquement invisibles.
Keywords: Estudantes indígenas
Indígenas - Educação
???metadata.dc.subject.cnpq???: CIENCIAS HUMANAS: ANTROPOLOGIA: ETNOLOGIA INDIGENA
???metadata.dc.subject.user???: Povos indígenas do Oiapoque
Acadêmicos indígenas
História indígena
Memória indígena
Language: por
???metadata.dc.publisher.country???: Brasil
Publisher: Universidade Federal do Amazonas
???metadata.dc.publisher.initials???: UFAM
???metadata.dc.publisher.department???: Instituto de Filosofia, Ciências Humanas e Sociais
???metadata.dc.publisher.program???: Programa de Pós-graduação em Antropologia Social
Citation: BENVEGNÚ, Vinícius Cosmos. “Estudar te traz poder”: a presença indígena e a produção de conhecimento acadêmico no Campus Binacional do Oiapoque. 2023. 331 f. Tese (Doutorado em Antropologia Social) - Universidade Federal do Amazonas, Manaus (AM), 2023.
???metadata.dc.rights???: Acesso Aberto
???metadata.dc.rights.uri???: https://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
URI: https://tede.ufam.edu.br/handle/tede/9990
Issue Date: 5-Dec-2023
Appears in Collections:Doutorado em Antropologia Social

Files in This Item:
File Description SizeFormat 
TESE_ViniciusBenvegnu_PPGAS.pdf4.84 MBAdobe PDFThumbnail

Download/Open Preview


Items in DSpace are protected by copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.